Päevateema | Linnaleht

Suvises Norras talve otsimas

Malle Koido 15.07.2017, 15:51

Suvi pakub looduse- ja matkahuvilistele suurepärase võimaluse minna autoga karget Norrat avastama.

Norra on meile ühtlasi lähedane ja kauge. Olevat ta ju küllaltki sarnane Rootsi või Soomega ning nii mõnigi eestlane on seal tasuva töökoha leidnud. Samas hirmutavad külastajat kurikuulsad kõrged hinnad, samuti ei kuulu Norra euroliitu.
Linnaleht tegi trollidemaale rendiautoga ringi peale, läbides kuni 500 kilomeetrit päevas. Tõsi, Norra on nii hoomamatult suur, et selle lõunast põhja autoroolis läbimine oleks väga ambitsioonikas plaan. Pigem tasub reisi alustada otselennuga Oslosse ning seejärel siirduda oma huvidele vastavalt Lääne-Norrasse – kas sadamalinna Stavangeri, Unesco kultuuripärandisse kuuluvasse Bergenisse või armsasse Alesundi.
Norra pealinn Oslo on umbes Tallinna-suurune ning sarnaneb Helsingile – samalaadne arhitektuur, kuid puudub Tallinnale või Stockholmile omane vanalinn. Oslo kesklinna jõudes hakkavad esimesena silma sajad paadid ja purjekad. Norrakad on mererahvas ning armastavad vabal ajal seilama või kalale minna. Oslo fjordis on tõepoolest paat paadis kinni. Samuti seilab mööda Norra rannikut hulk hiigelsuuri kruiisilaevu ja praame, millega turistid massiliselt linnade vahel liikuda armastavad. Külastada tasub maailmakuulsat modernset Oslo ooperimaja, mille katusele ronides avanevad ilusa ilma korral suurepärased vaated linnale ja merele.
Ilmast rääkides, Norrasse reisides ei tasu oodata stabiilset kliimat ja suvist ilma. Kohalikud ütlevad, et parim aeg külastamiseks olevat juuli-august, sest siis tõusvat termomeetri näit vahepeal ka üle 20. Ilm on ettearvamatu ning sageli vihmane. Suveniiripoodides müüvad kõige paremini tuulejoped ja kergelt vateeritud vestid, kuna enamik mujalt tulnuid alahindab Norra suve tujukust. Umbes 40 euro eest soetatud kvaliteetne jope on tegelikult üsna asjalik ost. Ning just tänu Norra euroliitu mittekuulumisele saab maksud lennujaamas tagasi.

Tollimaks reisieelarvesse
Kohalikke ei huvita mood ülemäära. Norrakad on eelkõige loodusrahvas ning armastavad aasta läbi õues sportida. Rootslased naljatavad, et nende läänenaabrid lähevad ka tähtsale ärikohtumisele pikk aluspesu suusapükste all ja tutimüts peas. Metropolihõngu ei maksa Norrast tõesti otsima minna. Pigem ikka hingematvaid vaateid ja head värsket kala.
Oslost võtsime meie suuna Bergenile. Sinna viib kaks maalilist teed ning pausideta sõites jõuab kohale umbes seitsme tunniga, seega on mõistlik endale kahe linna vahel ööbimiskoht otsida, et autoroolis mitte tukkuma jääda. Olime üllatunud, et üks Norra peateid, E16, on vaid kaherahaline. Kiirteid kohtab vaid suurlinnade lähedal ning enamikul riiki läbivatel maanteedel ongi vaid kaks rada. Tuleb kannatust varuda, kui juhtute traktori või haagissuvila taha kinni jääma ‒ mõlemaid jagub teedele arvukalt.
Liikluskultuur on Norras igati ontlik, ent bensiinihind maailma kallimate seas. Samuti söövad rahakotti augu tollimaksed. Tolliga ei tule kokku puutuda mitte erateedel, vaid igal pool ja ettearvamatult. Samuti pole võimalik neid vältida, kuna sihtkohta viib vaid üks tee. Päevas 10–15 eurot tolli eest maksta on üsna realistlik. Rendiautodel on esiklaasil tavaliselt spetsiaalne nutikaart, mis fikseerib automaatselt tollipunktide läbimise ning lööb reisi lõpus arve kokku.
Kas Norra on tõesti nii kallis, kui räägitakse? Sõltub, kuidas reis planeerida. Kui reisiseltskond suurem, on hotellidest odavam peatuda AirBnB-s. Need asuvad sageli looduskaunites paikades, kuhu sageli muidu ööbima ei pääseks. Kui valida traditsioonilised Skandinaavia suvilad, siis tasub arvestada, et enamasti peab kaasa tooma oma linad ja rätikud. Mõnikord puudub neis ka elekter ja jooksev vesi, internetist rääkimata — sest põhjamaalane tahab puhkuse ajal olla loodusega isekeskis.

Juulikuu lumi
Restoranis käimine pole röögatult kallis ja proovida saab põnevaid delikatesse, nagu vaalaliha või põhjapõtra. Norra kaubamärgiks on mereannid. Neid tasub proovida näiteks kuulsal Bergeni kalaturul. Samuti viivad keele alla pagariäride letid, kus koogi või kaneelisaia kõrvale saab head kanget Norra kohvi. Samas tuleb supermarketiarve siiski kaks korda soolasem kui Eestis.
Kaardilt Norra vaatamisväärsusi uurides tekib segadus ‒ fjordid on ju nii suured ja üle terve looduskaitseala laiali. Kust otsast neid küll vaatama peaks hakkama? Kes fjordikruiisile minna ei soovi, võib veeta terve päeva autoga mööda fjordiäärseid nn turistiteid seigeldes. Iga kurvi tagant avaneb uus ja järjest hingematvam vaade, samuti võite ootamatult sattuda kõrge kose või veel pooleldi jääs järve peale.
Ka juulikuus on Norras lumi maas. Sõites näiteks läbi Hardangervidda looduskaitseala tundub, nagu oleksite sattunud talvisesse tundrasse. Hardangeri fjordi ääres asuvas Oystese rannas võivad päevitajad eemal imetleda lumiseid mäetippe. Ka mägedes matkates tasub valmis olla selleks, et kaardil märgitud matkaraja läbimist takistab lumi või äge lumesulamisvesi.
Norrakad ise on kõvad matkajad. Bergeni linnale parima vaate saab Ulrikeni mäe tipult, kuhu kohalikud vabal päeval massidena ronivad. Paarikilomeetrine matk on sobiv heas füüsilises vormis inimesele, kellel on ka mägironijaoskusi – vahepeal läheb rada üsna tehniliseks. Bergenlased aga tulevad sinna beebide ja sülelastega. Pole mingi ime näha Norra ema mööda kive turnimas, beebi kukrus. Nojah, ka viikingid tutvustasid oma järelkasvule üsna vara füüsilisi katsumusi!

Mida Norras vaadata?
Oslo ooperimaja – moodne ooperimaja ilusate vaadetega linnale
Holmenkollen – maailmakuulus suusakuurort ja Norra suusamuuseum
Viikingi laevamuuseum Oslos – originaalesemed ja laevad viikingite ajast
Vigelundi park ja muuseum – kuulsa Norra skulptori tööd vabas õhus
Munchi muuseum Oslos – „Karje” autori elu ja tööd
Bergeni Bryggen – UNESCO kultuuripärandisse kuuluv hansaaegne puitvanalinn
Geirangerfjord – üks maalilisemaid fjorde, samuti UNESCO kaitse all
Trolltunga – 27-kilomeetrine matk trollikeelekujulisele kaljule
Flam – väike küla, kust algab maailma üks kauneimaid raudteereise
Beito Husky – nii suvel kui talvel saab Beitostolenis sõita koerarakendiga