Tarbija | Linnaleht

Ühe nädala kriisivarud peaksid igas kodus olemas olema

Ada Maltseva 05.10.2017, 16:54

Riigikantselei juures on ligi kaks aastat tegutsenud elanikkonnakaitse rakkerühm, mille ülesanne on koostada kaitsekontseptsioon, mis annaks eriolukordadeks elanikele käitumisjuhiseid.

Rakkerühma töö eesmärk on suurendada elanikkonna teadlikkust õigest käitumisest kriisides, kus ei ole võimalik oluliselt sekkuda sündmuse põhjustesse ja ennetamisse. Samas võimaldab õige käitumine tagajärgi leevendada ning inimeste iseseisva hakkamasaamise  võimet parandada. Linnalehe küsimustele vastas riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühma juht Margo Klaos.

Kui hästi on Eesti inimesed kriisiolukordadeks valmis?
„Päästeameti värskelt valminud uuring näitas, et elanike teadlikkus võimalikest hädaolukordadest ja valmisolek iseseisvaks toimetulekuks hädaolukordades on väike. Selles ei ole midagi väga üllatavat, sest elanike õpetamisel ei ole igapäevase ohutuse kõrval pööratud piisavalt tähelepanu suuremates kriisiolukordades käitumisele. Siiski on paljude inimeste kogemused näiteks erakordsete ilmastikuolude ja pikemate elektrikatkestustega korral pannud neid paremini ootamatusteks valmistuma ning koju esmavajalikke vahendeid soetama.“

Milliste meetmetega on kavas inimeste teadlikkust suurendada?
„Paljud asutused on hakanud järjest aktiivsemalt selles vallas avalikkuse teavitamisel ja koolitamisel tegutsema. Aasta lõpuks saame valmis ja teeme kättesaadavaks ühtsed juhiseid, millest inimesed saavad nõuandeid, kuidas suurendada enda ja oma pereliikmete valmisolekut kriisiolukordadeks. Samuti on neis juhised, kuidas ootamatult ohtu sattudes käituda.“

Mida peaks iga inimene juba praegu kriisiolukorras toimetuleku kohta teadma ja mida tegema?
„Ennast ja oma lähedasi saab kriiside eest kõige paremini kaitsta siis, kui kodus on olemas kõik vajalik, et pere saaks ühe nädala iseseisvalt hakkama: vesi, toit, esmaabivahendid, ravimid, hügieenivahendid, patareitoitel raadio ja taskulamp, tikud ja küünlad ning sularaha.“

Milliste kriisiolukordade realiseerumist kõige tõenäolisemaks peetakse? Kas on olemas riskianalüüs?
„Praegu on riskianalüüside koostamine käimas ning uue metoodika alusel hinnatakse, millised sündmused võivad Eestis areneda hädaolukorraks ja millised mitte. Lõplikud riskianalüüsid valmivad 1. jaanuariks 2018. Sõltumata kriiside tõenäosusest, on oluline olla oma teadmiste ja oskustega valmis toime tulema igas olukorras. Praegu on kõige õigem aeg valmistuda võimalike sügistormide ja talvekülmadega kaasnevateks ohtudeks, mis võivad muuhulgas tuua kaasa elektrikatkestusi, muuta teid läbimatuks ja põhjustada küttehäireid.“

---

Soovituslik hädaolukorra varu kodus

Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda:

Joogivett (3 liitrit ööpäevas inimese kohta)

konserve

pakisuppe, püreepulbreid või helbed, mida on kerge valmistada

valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljarooga lihaga, mida saab süüa kuumutatuna või kuumutamata

teraviljatooteid (kuivikleiba, soolase või neutraalse maitsega küpsiseid)

süsivesikuterikkaid magusaid küpsiseid, karamelle, konserveeritud või kuivatatud puuvilju, halvaad, kondenspiima

Väikelaste toiduks on soovitav varuda:

rinnapiimaasendaja pulbrit (jätkupiimapulbrit), mis katab vähemalt 6 kuu vanuse imiku päevase piimavajaduse (1 liiter ööpäevas)

teraviljatooteid, mida on kerge valmistada

püreepulbreid või helbeid, mida on kerge valmistada

valmis rooga väikelastele lihaga, mida saab süüa kuumutatuna või kuumutamata

neutraalse maitsega küpsiseid

süsivesikuterikkaid magusaid küpsiseid, kondenspiima või marmelaadi, mis ei sisalda säilitusaineid jt väikelastele sobimatuid lisaaineid

vajalikus koguses vett

Lisaks peaks kodus olema

priimus, et vajaduse korral valmistada toitu elektri ja küttekoldeta

taskulamp ja varupatareid

esmaabitarbed ja olulised ravimid

patareide või aku pealt töötav raadio

akupank mobiilsete seadmete laadimiseks

küünlad ja tikud

niisked hügieenilapid

sularaha

Allikad: maaeluministeerium, päästeamet