Arvamus | Linnaleht

Kataloonia on kogu Euroopa asi

Kalev Stoicescu, kolumnist 12.10.2017, 16:26

Vägikaikavedu Madridi ja Barcelona vahel on suur poliitiline mäng, mis käib Hispaania riigi keskvõimu ja provintsi võimuvahekorra kujundamise, kuid ka inimeste tahteväljenduse ning sellega seotud õiguslike, majanduslike, kultuuriliste ja muude küsimuste ümber.

Mõlemal poolel on omamoodi õigus ja mõlemad on vigu teinud, mistõttu oleks mõistlik need küsimused omavahel läbi rääkida.

Kataloonia enesemääramise püüdlus on kestnud sajandeid. Samas ei tähenda omariikluseta rahva enesemääramine ilmtingimata lahkulöömist ja iseseisva riigi moodustamist. Eriti siis, kui rahvas ei ole ebaseaduslikult okupeeritud ja/või rõhutud ning täielik iseseisvus ei vastaks elanikkonna valdava osa soovile ega saavutaks (liit)riigi keskvõimu ja teiste riikide tunnustust.

Kataloonlased ja nende poliitilised liidrid räägivad „Kataloonia riigist“, kuid selle all mõeldakse väga laialdast autonoomiat Hispaania kuningriigi koosseisus. Nii oli see ka 1930-ndatel, kuni Hispaania diktaator Francisco Franco hukkas – Hispaania kodusõja järel – Kataloonia presidendi Lluís Companyse. Kataloonia autonoomia statuut (1978. aasta Hispaania põhiseaduse raames), mis võeti vastu referendumiga 2006. aastal, oli Barcelonale tegelikult vastuvõetav. Hispaania konstitutsioonikohus otsustas siiski 2010. aastal 14 olulist statuudi sätet (põhiliselt seotud katalaani keele, õiguskorra ja maksupoliitikaga) ümber kirjutada ja 27 ümber tõlgendada, mis ongi praeguse kriisi aluspõhi.

Neid kataloonlasi, kes sooviksid Hispaaniast täielikult lahku lüüa – teades, et mitte keegi taolist „iseseisvust“ ei tunnusta ning Kataloonia jääks Euroopa Liidust välja – on äärmiselt vähe. Pigem soovitakse tugevdada provintsi autonoomiat, peaaegu „riik riigis“ põhimõttel. Madrid on väliselt täiesti kompromissitult selle vastu. 1. oktoobri referendumi vägivaldne takistamine suurte politseijõudude ja rahvuskaardi Guardia Civiliga oli karm sõnum Kataloonia iseseisvuslastele (keda ma pigem nimetaksin isemeelsuslasteks) – Hispaania keskvalitsus asub jõupositsioonil ning Kataloonia staatust reguleerivad riigi põhiseadus ja statuut, mida ei kavatseta läbirääkimiste teel muuta.

Kataloonia valitsuse Generalitati president Carles Puigdemont tegi väga targa otsuse – peatada iseseisvuse väljakuulutamine, ühtlasi esitades Madridile üleskutse alustada läbirääkimisi. Puigdemont lisas, et Kataloonia on Euroopa asi. Tal on õigus, sest Hispaania on Euroopa Liidu osa ning liikmesriikide tulevik, sealhulgas nende territoriaalne terviklikkus, on meie ühine mure. Seda enam, kui on näha, et Hispaania peaminister Mariano Rajoy ei ole valmis Puigdemontiga läbirääkimistelaua taha istuma ning isegi kuningas Felipe VI, kes oleks võinud või isegi pidanud olema olukorra tasakaalustaja, on asunud täielikult Madridi ehk keskvalitsuse poolele.

Nüüd, kui Kataloonia iseseisvuse küsimus on provintsi parlamendi menetluses ja peatatud, kuid ikkagi laual, oleks naiivne arvata, et tõsine kriis on vaiba alla pühitud. Paljud Euroopa Liidu ja liikmesriikide liidrid on palunud Puigdemontilt, et ta ei kuulutaks iseseisvust välja. Puigdemont on nende nõu kuulda võtnud. Samad liidrid peaksid esitama Madridile üleskutse alustada tõsiseid läbirääkimisi. Vaatame, kas sellised üleskutsed tulevad ja kas Madrid nendega arvestab.