Päevateema | Linnaleht

Artur Talvik: Kataloonia küsimus on Euroopa demokraatia küsimus

Kristjan Roos 02.11.2017, 15:01

Vabaerakonna juht ja riigikogu katalaanide toetusrühma juht Artur Talvik on pettunud selles, kuidas Eesti riik on Kataloonia küsimuses käitunud.

Vabaerakond on ainus riigikogus esindatud erakond, kes on avaldanud katalaanide iseseisvuspürgimustele toetust. „Euroopa Liit on rahuprojekt, aga kui rahuprojekti nimel hakatakse loobuma olulistest väärtustest, on asjad ikka väga valesti. Õigus ennast vabalt väljendada on oluline inimõigus, aga Hispaanias on tekkinud juba poliitvangid,“ tõdeb Talvik.

Kas olete Eesti riigi käitumises Kataloonia küsimuses pettunud?

Esiteks, asju saab ka tegemata jätta. Lolle avaldusi, mis on välja öeldud kuskilt Euroopast saadud laululehtede järgi, poleks vaja olnud. Vastasel korral jätad oma riigi häbisse ja reedad selle aluspõhimõtteid.

Teiseks, Euroopa peavoolupoliitikas ollakse igasuguste populistide ja paremäärmuslaste suhtes väga kriitilised. Samas ei analüüsita, miks populism on tekkinud. See on tekkinud sellest, et võim on inimestest võõrandunud ja inimesed on sellest aru saanud. Otsitakse võib-olla üsna räigeid meetodeid, kuidas võimu tagasi saada. Kui meie omad laulavad kaasa, siis võib see kohalikus poliitikas kõvasti kätte maksta. Ja arvan, et ükskord maksabki.

Kolmandaks, Kataloonia küsimus on Euroopa asi seetõttu, et see on küsimus demokraatiast. Katalaane on koheldud ebademokraatlikult. Üks Euroopa riik peaks selle eest seisma, et seda ei juhtuks. Igasugustesse imeriikidesse viiakse demokraatiat, aga kui meil Euroopas endal hakkab demokraatiaga kehvasti minema, siis ollakse vait. Topeltstandarditel põhinev poliitika on hirmuäratav ja võib lõppeda kurvalt. Kasutades Hispaania konteksti, siis võib see lõppeda sellega, et kogu Euroopa n-ö frankostub.

Palju on imestatud, et Hispaania keskvõim ei ole üritanud katalaanidega läbi rääkida.

Võimalus läbi rääkida on teatud mõttes mööda lastud. Läbirääkimiste juttu oleks võinud rääkida enne referendumit, mitte jaurata, et referendum on ebaseaduslik. Selle asemel võinuks Hispaania keskvõim öelda, et kuulge poisid, istugem nüüd laua taha maha ja arutagem. Aga vastati: see on Hispaania siseasi. Selle siseasja jutu tulemusena nägime verd. Katalaanide juht Carles Puigdemont on Hispaania peaministrit Mariano Rajoyd 18 korda ametlikult läbirääkimistele kutsunud. Ja iga kord on talle ülbelt ja üleolevalt lihtsalt näkku naerdud.

Kas on lootust, et olukord laheneb nii, et ei teki inimohvreid? Kas katalaanide jaoks terendab võimalus, et nad saavad seda, mida tahavad?

Inimestele jääb mulje, justkui oleks katalaanide iseseisvuspürgimus üles tulnud viimasel hetkel. Tasuks meenutada, et katalaanid on oma iseseisvuse eest võidelnud aastaid. Isegi kui tulevad uued valimised ja juhid vahetuvad, siis katalaanide võitlus ilmselgelt jätkub. Siin ei ole kahtlust. Valimised ei lahenda mitte midagi.