Värsked Tallinna uudised | Linnaleht

Tallinna linnamuuseumi idee on 106-aastane

Sulev Mäeväli, kunstiajaloolane 04.01.2018, 16:23

Hiljuti tähistas Tallinna linnamuuseum 80. asutamisaastapäeva. Muuseumi asutamislooga tutvudes tekib aga küsimus, kas see arv on ikka päris õige.

Tegelikult algas kõik 1911. aastal. Jaanuarikuu lõpus saatis skulptor August Weizenberg tollase Revali linnapeale Voldemar Lenderile kirja, milles tegi linnale ettepaneku ta skulptuure osta. Asi hakkas liikuma alles siis, kui sellest teada saanud Jaan Poska saatis omakorda linnapeale ostu toetuseks 15. septembril soovituskirja. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et kuna kavatsetava uue raekoja ehitamisega jääb vana raekoda tühjaks, siis saaks seda kasutada linnamuuseumi jaoks.

Alguses läks hästi

Linnapea suunas Poska kirja linnavolikokku, kus see 21. septembril ka arutamisele tuli. Idee võeti hästi vastu ja kohe valiti ka kuueliikmeline komisjon, kes hakkaks tegelema muuseumi asutamise küsimustega, näiteks võtaks vastu nii esemelisi kui ka rahalisi annetusi.

Muuseumi küsimust arutati linnavolikogus taas 23. novembril. Selleks ajaks oli ka selgunud, et Weizenbergi kogu koosneb rohkem kui 80 kipsskulptuurist, reljeefist ja monumendi kavandist ning kahest marmorskulptuurist ja paarist büstist. Kogu oleks maksnud 10 000 rubla. Linnavolikogu hääletas ostu poolt ja otsustas ka muuseumi rajamist igal aastal toetada 1000 rublaga.

Tekkis paus

Linna majandusolukord oli tollal üsna hea, kuid vaba raha nappis ja ostu rahastamiseks mõeldi kasutada isegi eeluurimisvangla ehitamiseks varutud raha, aga sellest siiski loobuti. Lõpuks jäi ehitamata ka uus raekoda, elati üle Esimene maailmasõda ja Vene keisririigi kokkuvarisemine, aga linnamagistraat tegeles ikka muuseumile kogude muretsemisega.

Ettevõtmine lõppes sellega, et linnale kogutud kunstitööd deponeeriti 1919. aastal äsja asutatud Eesti Kunstimuuseumi. Linnaarhiivi juurde kogutud artefaktidest ja arhiivis leidunud ürikutest kujundas muuseumi asutamise üks eestvedajaid olnud linnaarhiiv neli vitriini, mida sai näidata linna külalistele.

Uuele ringile

1935. aastal otsustati uue raekoja ehitamine. Just kaks aastat varem asutatud Tallinna Ajaloo Selts oli aga see, kes tõukas tagant linnaarhiivi kaudu linnamuuseumi asutamist. Kui uue raekoja ehitamine ilmutas ka seekord seiskumise märke, siis tegi just ajaloo selts uue ettepaneku linnamuuseum asutada.

Volikogu otsustaski 15. detsembril 1937 ilma pikema arutamiseta asutada Tallinna ajaloolise linnamuuseumi, mille asukohaks pidi tulevikus saama pärast uue valmimist vana raekoda. Kuna aga energiliselt alanud uue raekoja ehitamise ettevalmistamine näitas 1938. aasta lõpul sumbumise märke, siis tegi ajaloo selts aegsasti ettepaneku taastada revolutsioonituhinas 1917. aastal maha põletatud Paksu Margareeta kõrvalhoone varemed linnamuuseumi hooneks ning koostas isegi taastamise eelarve, ning see läkski nüüd käiku.

Alul juhatas asutatud muuseumi linna arhivaar, hiljem tema assistent koos vabatahtlike abilistega. Alles 1940. aasta 14. augustil avati taastatud hoones Pikal tänaval ajalooline linnamuuseum püsinäitusega ja suurema kärata avalikkusele.

Nende mitme tähtpäeva – 21. september 1911, 15. detsember 1937 ja ka 14. august 1940 hulgast tuleks nüüd valida enam-vähem õige ja selleks oleks ilmselt 21. september 1911, sest siis alanud tööst muuseumi avamiseks on senini linnamuuseumi kogus säilinud Weizenbergi skulptuure, aga ka muid artefakte, mis ühendavad selle daatumi tänapäevaga. Kui me võtaksime arvestuse aluseks selle, siis oleks muuseum praegu 106-aastane.