Päevateema | Linnaleht

Kuidas Eestil on erinevalt Lätist õnnestunud ära hoida rahvaarvu drastiline vähenemine?

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee 11.01.2018, 14:31

Väiksem venekeelse elanikkonna arv, parem majandusolukord ja Soome lähedus on Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru sõnul aidanud Eestis ära hoida nii suure väljarände, kui see on olnud Lätis.

Sel nädalal jahmatas paljusid Politico uudis Läti suurest väljarändest, mis on riiki vaikselt hävitamas. Portaalis tuuakse välja, et kui Läti rahvaarv oli 2000. aastal 2,38 miljonit, siis praeguseks on see kahanenud 1,95 miljonini.

Rahvastikuteadlane Tiit Tammaru tõdeb, et Eestis pole rahvastiku vähenemine nii suur olnud. Meil elas 2000. aastal 1 370 052 elanikku ning tänavu aasta algul oli Eestis elanikke 1 315 635 – seega on 17 aastaga inimesi vähemaks jäänud 54 417 võrra. Ehk kui Läti elanikkond on aastatuhande algusega vähenenud ligi viiendiku, siis Eestis kõigest neli protsenti.

Tammaru selgitab, et tegelikult jäi nii Eestis kui ka Lätis veel suurem väljaränne 1990. aastate algusesse, kui lahkus osa mõlema riigi venekeelsest elanikkonnast.

Järgmine väljarände laine järgnes mõlemas riigis pärast Euroopa Liiduga liitumist: piirid läksid lahti ja kuna elatustaseme vahe oli väga suur, siis oli lahkujaid kõikidest Ida-Euroopa riikidest. Lisaks oli just sel perioodil neis riikides väga palju peamises rändevanuses ehk 18–40-aastaseid inimesi.

Eesti ja Läti sarnasus oli seegi, et mõlemast riigist on rohkem lahkunud venekeelseid elanikke. Ja kuna Lätis on venekeelsete elanike osakaal suurem, siis on seal veidi suurem ka väljaränne. Ka majanduse areng on Eestis olnud parem, jõukust on natuke rohkem ja elatustaseme erinevus on üks rännet mõjutav tegur. „Üldiselt on nii, et mida vaesem piirkond, seda rohkem kipub väljarännet tekkima,“ tõdeb Tammaru.

Ning lõpuks on Eestit päästnud palju Soome lähedus. Läti elanike peamised sihtpunktid on olnud Suurbritannia, Iirimaa ja Saksamaa, Eesti elanikel aga Soome. „Meil on hästi palju inimesi, kes töötavad Soomes, aga pole päris Eestist sinna elama asunud. Eks see lihtne Soome vahet liikumine ja Soomes töötamine on võimaldanud ka natuke tööturu pingeid ja madala palga probleeme võrreldes Läti ja Leeduga vähendada,“ toob Tammaru välja kolm põhjust, miks Eestist pole väljaränne nii suur olnud.

Tiit Tammaru sõnul tahab veerand Soomes töötavatest eestlastest kindlasti Eestisse tagasi tulla. (Sven Arbet (Maaleht))

Tiit, nii Eestist kui ka Lätist on rohkem lahkunud vene rahvusest inimesi. Seega on eestlaste ja lätlaste protsentuaalne osakaal neis riikides kasvanud.

Jah, see on kasvanud. Kui võtame 1989., 2000. ja 2011. aasta rahvaloendus, siis nii eestlaste kui ka lätlaste osakaal on rahvastikus kasvanud. Võib-olla see ei olegi nii suurel määral tingitud väljarände erinevusest. Eesti kohta kehtib see, et venekeelsed inimesed, kes lähevad ära, ei tule nii palju tagasi kui eestlased. Läti kohta küll andmed puuduvad, aga võib eeldada, et kogukonnad on sarnased ja ka lätlaste hulgas on oma riiki tagasirändajaid rohkem kui Läti venelaste hulgas. Ja kuna Lätis on venekeelseid inimesi rohkem, siis on sel kindlasti ka suurem mõju väljarändeprotsessidele.

Kui palju väljarändajaid tavaliselt tagasi tuleb?

Meil ei ole päris head analüüsi, aga mõni aeg tagasi tegime Soomes ühe küsitluse seal elavate eestlaste seas. Sellest tuli välja, et 25 protsenti eestlastest ütles, et tahaks kindlasti tagasi tulla. See 25 protsenti võib-olla ongi Soome ja Rootsi vahelise rände puhul küllalt tavapärane protsent. Ka teistes riikides on tagasirände osakaal olnud umbes sama. Aga võib ka minna paremini. Eesti puhul on hea ikkagi see, et väga paljud on läinud Soome, mis on meile lähedal, ja nii jääb side Eestiga endiselt tugevamaks. Kõik rändeuuringute tulemused näitavad, et mida tugevamaks jääb inimesel side endise kodumaaga, seda tõenäosem on, et ta ka tagasi tuleb. Kui vaatame Euroopa sotsiaaluuringu andmeid välismaal töötamise kogemuse kohta, siis huvitaval kombel jäävad eestlased silma sellega, et tagasituleku protsent on suur.

Euroopa keskmisega võrreldes tuleb seega väljarändav eestlane rohkem tagasi koju?

Jah, nende andmete põhjal võib nii öelda.

Kas väljarändaja on riigi jaoks kaotatud inimene?

Ma ei ütleks nii dramaatiliselt. Ühest küljest tuleb osa inimesi tagasi. Ja kui mõtleme Eesti arengule, siis alati on eestlasi elanud ka väljaspool Eestit. Väga raske on öelda, mis on Eesti arengu vaatepunktist hea – kas see, et kõik eestlased elavad Eestis, või see, kui mingi osa inimestest elab välismaal. Majandussidemed ja kõik muu käib ikkagi ju inimesi pidi. Väljaspool Eestit elavad eestlased panustavad kindlasti ühel või teisel moel Eesti arengusse. Selles mõttes ei saa öelda, et need, kes on ära läinud ning pole tagasi tulnud, on Eesti arengu mõttes täiesti kaotatud.

Mis suunas rahvastikuprotsessid Eestis liiguvad?

Politico artikkel räägib ikkagi juba möödunust. Kui vaatame viimase aja muutusi, siis tegelikult on rändepilt natukene muutunud. Väga palju inimesi on läinud välja, aga mingi osa tuleb tagasi ning tänu sellele on Eestis ja Lätis sisseränne kasvanud. Kuna Euroopa Liidus olles on Eestis elatustase päris jõudsalt kasvanud, siis näiteks Eesti rändesaldo on muutunud positiivseks. Kindlasti ei ole Eesti enam väljaränderiik – välja rännatakse palju, aga väga palju inimesi tuleb Eestisse ka sisse. Pool neist on meie omad inimesed, kes on varasema väljarände järel nüüd naasnud, lisaks on igalt poolt mujalt hakanud inimesi Eestisse tulema. Suur on nii välja- kui ka sisseränne. Kokkuvõttes on Eesti rändesaldo juba paar aastat plussis olnud.

Kas Eesti peaks rändepoliitikas mingeid samme ette võtma?

Väljarännet on väga keeruline otseste poliitikatega mõjutada, seda saab mõjutada ainult kaudselt, eelkõige elatustaseme parandamise ja ebavõrdsuse vähendamisega, et ei oleks frustreeritud madalapalgalisi inimesi, kes tahaksid ära minna.

Rändepoliitika fookus peakski nihkuma just sinna, et sisserändepoliitika oleks meil võimalikult tasakaalukas ja Eesti arengu huvisid võimalikult arvestav. Rändepoliitikas peaks hakkama selgemalt tegelema sisserände küsimustega: kes on need inimesed, keda me tahame; kõik lõimumise küsimused. Sisserändega seotud teemad saavad lähima 5–10 aasta jooksul keskseteks teemadeks.

-----------------------------------

Eesti rahvaarv rahvaloendustel

1989. aasta: 1 356 931 (sellest eestlasi 963 281 ehk 61,5%)

2000. aasta: 1 370 052 (sellest eestlasi 930 219 ehk 67,9%)

2011. aasta: 1 294 455 (sellest eestlasi 889 770 ehk 68,7%)

Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/21. aastal.

2016. aasta augustis ennustas Eesti poliitikauuringute keskus Praxis 2116. aastaks Eesti rahvaarvuks 600 000.

Allikad: rahvaloendused, statistikaamet

-------------------------------------

Läti rahvaarv

1989. aasta: 2 666 567 (sellest lätlasi 1 387 757 ehk 52,0%)

2000. aasta: 2 377 383 (sellest lätlasi 1 370 703 ehk 57,7%)

2011. aasta: 2 070 371 (sellest lätlasi 1 285 136 ehk 62,1%)

2017. aasta: 1 950 100 (sellest lätlasi 1 209 401 ehk 62,0%)

Allikas: wikipedia

-------------------------------------

Kaks aastat positiivset rändesaldot

Eestisse rändas 2016. aastal sisse 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, teatas statistikaamet mullu mais. Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest. Enamik rändes osalejatest olid Eesti kodanikud, ent nende rändesaldo oli negatiivne.

Kõige rohkem vahetavad üle riigipiiri elukohta 20–39-aastased. Rände tõttu kasvab rahvastikus enim 15–39-aastaste vanuserühm.

Enamik rändes osalejaid on Eesti kodanikud, kuid rohkem on neid lahkujate seas, mille tõttu oli Eesti kodanike rändesaldo 2016. aastal 2000 inimesega negatiivne.

Rände tulemusena kasvas Eestis kõige rohkem Ukraina kodanike arv – 2016. aastal saabus Eestisse 850 Ukraina kodanikku enam, kui Eestist lahkus. Rändesaldo suuruse põhjal järgnesid Vene, Soome ja Läti kodanikud.