Värsked Tallinna uudised | Linnaleht

Balti jaama sees on peidus teine, vana jaamahoone

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee 08.02.2018, 16:16

Balti jaama hoone ehitati 1965. aastal põhjalikult ümber, aga praegugi on pea 150-aastased müürid hoones paaris kohas vaatamiseks eksponeeritud.

Tsaari-Venemaa ajal rajatud ja 1870. aastal käiku võetud Peterburi–Tallinna–Paldiski liini peajaam ja ühtlasi ainus toonase klassifikatsiooni järgi esimese klassi jaam sai nime Balti jaam Paldiski sadamasse viiva liini nime järgi, märkis jaama 150. aastapäeva raamatut koostav Tiit Pruuli, tuntud ilmarändur ja raudteeajaloo huviline, kes on ka jaama maja omava AS-i GO Grupp nõukogu liige. Tema sulest on juba mõni aasta tagasi ilmunud mahukas vene- ja ingliskeelne raamat „Rongiga Peterburist Tallinna“, kus igast raamatu kirjutamise ajal (2011–2012) külastatud jaamahoonest omaaegsed ja tänapäevased pildid ning ka kirjeldused.

Arhitekt Otto Rudolf von Knüpfferi projekteeritud Balti jaama hoone ajalugu on olnud suhteliselt heitlik. Hoone pidi valmima raudteeliini avamise ajaks 1870. aastal, kuid lõplikult valmis sai alles aasta hiljem. Kahekorruseline paekivist hoone oli uhke, võib vanu fotosid vaadates nentida, stiililiselt sarnanes sellega praeguseni säilinud Tallinn-Väikse jaama hoone, ainult Balti jaam oli hulga suurem. 1941. aastal põletasid taganevad Nõukogude Vene väed põletatud maa taktikat rakendades jaamahoone maha, müürid jäid siiski püsti. Hoone taastati Vene võimu ajal 1945. aastaks.

Kolm Tallinna taksopargi taksojuhti poseerimas 1960. aastate alguses Balti jaama vana hoone ees. Heiti Kruusi

Suurimad muudatused hoone juures jäävad aastatesse 1965–1967: kõigepealt ehitati jaama kõrvale linnalähiliinide kuppellaega ootehoone ja seejärel kujundati ümber kogu jaama peahoone. Põhjuseks oli reisijate hulga hüppeline kasv 1950.–1960. aastatel.

Vanad tellised on nähtaval

Leningradi noorte arhitektide grupi kavandi järgi loodi jaama vanade müüride ümber uus, ligikaudu kaks korda suurema mahuga hoone. Aknad ehitati suuremaks, kogu endisaegsele arhitektuurile omane dekoor kadus, hoone sai Saaremaa dolomiidiga kaetud heledad sirged fassaadid ja lameda katuse. Toompea-poolne sein toodi tänavale niipalju lähemale, et sinna mahtus uus, suur ootesaal. Hoone pikenes mõnevõrra ka mere suunas.

Vana jaamahoone müürid jäid aga alles, need moodustavad uue ootesaali, kus praegu asub selvekauplus, raudteepoolse seina. Pärast 2004. aastal tehtud suuremaid ümberehitusi paiknevadki ootesaal ja piletikassad vana hoone müüride piires.

Praeguse ilme omandas Balti jaam 2004. aastal, kui selle kõrvale ehitati hotellikorpus ning hooned seoti galeriiga. (HEIKO KRUUSI)

Hoone teisel korrusel asus enne viimaseid ümberehitusi kuulus Balti jaama restoran. Seal on praegu hotell ja rahvusvahelised piletikassad, sealsamas koridoris on nähtaval ka krohvist väljapuhastatud esialgne välissein koos aknakaartega. Mis üllatav, paekivist maja seina sisekülg on laotud punasest tellisest. „Sein ise oli küll nähtaval, aga kõik aknaavad olid kinni krohvitud, need ilmusid nähtavale alles pärast krohvi mahavõtmist,“ ütles Pruuli.

Tiit Pruuli näitab 1870. aastast pärinevat hoone toonast välisseina. (HEIKO KRUUSI)

Samas on seinal mälestustahvel 1924. aasta 1. detsembri kommunistide riigipöördekatse käigus tapetud teedeministrile Karl Kargule ja jaama tagasivallutamisel langenud kolonelleitnant Hermann Rossländerile.

Vanu müüre ja mälestustahvlit pääseb uudistama otse suure trepi kaudu, mis kerkib endises ootesaalis peaukse lähedal.

Muide, nüüdseks kolmekordseks ehitatud hoonel on ka katuseterrass, mis tänavale ei paista, kust aga avaneb miljonivaade kaunile Toompeale.

Maa-alused lood

Vanast hoonest on senimaani alles ka hulk suurejooneliste madalate võlvidega keldreid, mida praegu kasutatakse panipaigana ja sideruumidena ning mis pole avalikkusele ligipääsetavad. Kunagi asusid keldrikorrusel ebasanitaarsuse poolest kurikuulsad jaamakäimlad, pagasihoiuruumid ja ka varjend.

„Kui me 2004. aasta paiku maja vastu võtsime, siis oli siin üks raudluugiga kamber, uksel silt „Võõrastele sissekäik keelatud“. Vanad töötajad olid rääkinud, et sealt olla NSV Liidu distsipliini juurutada püüdnud juhi Juri Andropovi ajal olnud puhvetipidaja, tädi Maša, rongiülemaile ja muule juhtkonnale toona keelatud konjakit valanud, ikka näo järgi,“ meenutas ammuseid aegu maja haldur Neddy Kramer, kes meile majas ringkäiku tegi.

Vanast ajast on jaamas veel väljas 19. sajandi Vene maalikunstniku Viktor Vasnetsovi maali „Vägilased“ koopia, mis rippus jaama seinal ka 1950.–1960. aastatel, kuid kadus jäljetult vaksalihoone renoveerimise käigus. Tiit Pruuli avastas koopia mõni aasta tagasi ühe kollektsionääri kogust, ostis ära ning nüüd ripub see ootesaali sellel seinal, mis pärit aastast 1870.

Kunagisel välisseinal ripub praegu Viktor Vasnetsovi maali „Vägilased“ koopia. (HEIKO KRUUSI)

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud